Detsember 2017  - Jõulukuu. Sel aastal võtsime aja maha ja andsime ainult ühe advendikontserdi - Suuremõisa lossis. Lausime oma armastatumaid jõululaule, vanade sekka ka paar uut. Vastuvõtt oli väga soe, saal rahvast täis ja nõuti lisapala. 

Nagu juba aastate eest tavaks saanud - jõulukontsert enne jõuluõhtu jumalateenistust Pühalepa kirikus. Rahvast palju ja vastuvõtt soe.  

 

August 2017 - Pärast üsnagi väsitavat reisi lubasime endale pisut puhkust, kuu lõpus aga osalesime oma lauludega Reigi kiriku juubelil ja kohe seejärel tähistasime oma koori juubelit kontserdiga Pühalepa kirikus. Laulsime oma lemmiklaule läbi aastate.  

 

Juuli 2017 - Kuu hakul käisime õnnitlemas meie koguduse vanimat liiget Liidia Piilbergi tema kaunis kodus Vahtrepa külas. Liidial täitus 100 eluaastat, ometi teeb ta oma mõnusa oleku ja aktiivsusega nii mõnelegi noorele silmad ette. Suur au oli temale tema suurel tähtpäeval õnnitluseks üks minikontsert anda.

 

Kuu viimasel nädalal sa teoks reis Valgenenesse. See ületas kõik ootused. Ilus loodus, toredad lahked inimesed, palju põnevust pakkuvaid turismiobjekte ja suurepärane vastuvõtt Minski suures punases kirikus. Juba kolmanda laulu ajal hakkasid kõlama braavohüüded ja kohalik õpetaja (tegemist oli katoliku kirikuga) kamandas ühe noormehe filmima. Lõpetasime kontserdi valgevene rahvalauluga "Kupalinka," mis meile veidi enne reisi juhuslikult kätte oli sattunud ja selgus, et sellega tabasime otse kümnesse. Kirikutäis rahvast aplodeeris püstiseseistes ja babuškatel esiridades olid silmad vees. Igaühele kingiti purgike mett. (Kogudus tegeles mesindusega.)

Külastasime mitmeid põnevaid paiku - kirikuid, losse, parke. Ka klaasitehast, kust lahkusime - üllatus, üllatus - igaühel kingitusena kaasas väike kristallkausike.

Saime proovida ka Minski ooperi- ja balletiteatri imelist akustikat. Viimasel õhtul olime aga koos ühe Tallinna ekskursiooniga Valgevene rahvuslikul õhtul, nii et oli võimalus ka näha, kuidas valgevenelane pidutseb. Üldkokkuvõttes oli üks väga vahva reis.

 

Juuni 2017 - Kuu alguses toimus Pühalepa kirikus kolme naiskoori kontsert - CARMINA (Tallinn), LINDA (Pärnu) ja ANNA (Pühalepa). Oli nagu väike laulupidu. ANNA tegi sissejuhatuse kahe vaimuliku rahvalauluga ja siis esinesid külalised oma kavadega.Kontserdi lõpus kõlasid ühislaulud kolmelt koorilt. Nii suurt ühendkoori ei olegi siin ammu kuulnud. Ja laulud kõlasid tõesti võimsalt. Oli tõeline laulupeotunne.

Juba nädal hiljem käisime aga Kuressaares Saarte Praostkonna laulupeol. Ilm soosis lauljaid ja pidu oli ilus. Ja ega sellist kontserdipaika ka igal pool ei ole, kus vana lossi müürid  iselaadi kõlakoja moodustavad. Kava oli hea, pühendatud Martin Körberile. Laulud olid lihtsad, kuid kõlasid väga huvitavalt ja kaunilt. See kõik oli omaette elamus.

Nüüd aga ootab meid ees reis Valgevenesse. Juba juuli lõpul. Pikalt puhata ei saa, aga pisikese pausi teeme ikka, nii paar nädalakest.

 

Mai 2017 Tore uudis! Hiiumaa AASTA EMA 2017 on meie koori laulja Külli. Pidulik sündmus jälle Paladel. Saalitäis rahvast, kaunis kontsert Pühalepa valla lastelt. Ja kui kõlasid laulud "Emasüda" ja "Hoolimise laul," liitus lastekooriga ka ANNA. Lisaks laulsime veel "Oodi armastusele." Hiljem õnnitlused ja pildistamised. Hea tunne oli. Ja uhked olime ka - selle üle, et meie hulgas on AASTA EMA. 

Muuseumiööl võis Pühalepa kirikus kuulda koorilaulu ja orelimängu. Mõned aastad tagasi rääkis keegi võõras, kuidas ta kunagi aastaid tagasi, kui kirik veel rüüstatuna vaid tuultele avatud oli, ühest aknast sisse ronis (akna taha oli selleks otstarbeks ka redel püsti seatud, et ronige siis, aga ärge enam lõhkuge) ja kuidas ta ta siis seisis keset tühja ja räämas kirikut ning kuulis seal koorilaulu, tornis aga olevat keegi jälle orelimägu kuulnud. Eks seal ole aegajalt igasugu asju kuuldud, aga muuseumiööl see nii oligi, küll koorilaulu ja küll orelt - tervelt neli tundi.

Maikuu lõpus oli aga Hellamaa rannas traditsiooniline Pühalepa valla isetegevuslaste kevadkontsert. Mine tea, võibolla viimane. Aga kontsert oli vahva. Suurima üllatuse tegi meie vallavanem Ants Orav tantsutrupiga. Ei nii ägedat vallavanemat pole kellelgi kui meitel. Ei osanud enne arvatagi, et temas niisugune tantsulõvi peitub

 

Aprill 2017 - Nii nagu alati, laulsime 1. ülestõusmispüha missal oma kodukirikus Pühalepas. Kui talvel on meil jumalateenistused kiriku käärkambris, mida on võimalik soojaks kütta, siis ülestõusmispühal kolime alati kirikusse ja seal on hoopis teine kliima. Hea, et meil on üleriietele peale tõmbamisesks soojad sõbad.

 

Veebruar 2017 -  Palade Põhikooli vastremonditud suurepärase akustikaga saalis tähistati pidulikult Eesti Vabariigi 99. aastapäeva. See oli ilus õhtu, mille korraldajaks Hiiu Maavalitsus käsikäes Pühalepa vallaga. Saal oli rahvast täis, kava huvitavalt kokku seatud. Tänati tublisid hiidlasi, anti medaleid ja tänukirju. Tekstid olid ilusad ning pakkusid põnevust ja andsid võimaluse mõistatada, et kellest nüüd ikka jutt on ja kes nüüd järgmise autasu saab. Kõige selle vahele mahtusid laulud ja luuletused Suuremõisa lastelt ja ANNAlt. 

Kontsert-aktusele järgnes ühiskondlik osa rootsi lauaga. Saalis võisid aga tantsuhuvilised lustida. Paljud tulid laulude eest tänama, see oli juba umbes nagu pool aastat tagasi Saksamaal. Tänusõnad tegid kõikidel südame soojaks. Küll meil on ikka palju toredaid ja südamlikke inimesi!

 

 Jaanuar 2017 - Aasta lõpp oli tavapäraselt tihe. Kõik plaanitu sai tehtud ja natuke üle ka.

1. advendipühapäeval laulsime Hilleste palvelas ja kohe seejärel Pühalepa kirikus. Siis tegime väikese üllatuskontserdi meie tublidele bussijuhtidele nende jõulupeol Suuremõisa lossis. Suur Hiiumaa kooride ühine advendikontsert toimus aga Kärdla baptistikoguduse majas. Saal oli rahvast täis, kogu õhtu hästi korraldatud, palju ilusaid laule - ja mida siis veel tahta. Kõik oli otse suurepärane.

Jõulukontsert Pühalepa kirikus nagu ikka. Vanade armastatud jõululaulude kõrval ka uusi. Ja kontserdile järgnes jõuluõhtu jumalateenistus. Kõik nii nagu tavaliselt. Märkusena veel, et ka uus orel on meie kliimas juba hästi aklimatiseerunud ja kui aasta tagasi viimase laulu ajal ta otsustas jonnida, siis nüüd läks kõik ilma viperusteta. Suured tänud orelimeister Olev Kentsile, kes pilli korda tegi.

Peale jõule leidsime, et oleme väikeser puhkuse ära teeninud. Plaanitud kahest nädalast sai kolm. Nüüd siis uuel aastal uue hooga ja uute lauludega. Ees ootab suvine praostkonna laulupüha Kuressaares, mis saab olema selle aasta suurim sündmus. Aga see on ka ANNA juubeliaasta ja koori juubelikontsert saab olema augustis ikka Pühalepa kirikus.

 

 Oktoober 2016 - Oleme jälle rivis, pikalt puhanuna pärast suvist proovide maratoni ja augustikuu kontserdirallit. Juba on ka esimesed ülesastumised selja taga - lõikustänupüha missa ja väike kontsert Hiiumaa Ametikoolis Suuremõisa lossi saalis, kus tunnustati igas vanuses täiskasvanud õppijaid. Pärast pidulikku osa istusime koos kohvilauas ja maiustasime Õie valmistatud hõrgutistega. Lahkusime peolt, kaasas kotitäis komme ja pastapliiatseid, millel kõikidel kena kutse: "Õige aeg on õppida."

Meile tähendab see uusi advendi ja jõululaule. Ees on jõulukontserdid. Neist esimene 27. novembril Hilleste kabelis ja kohe samal päeval osalemine missal meie kodukirikus Pühalepas. Algab advendiaeg. "Nüüd küünla me süütame taas."

 

17. august 2016 - See on siis nüüd teoks saanud - reis Saksaamaale, Schleswigi. Asusime teele kolmapäeval, 10. augustil lõunase praamiga. Buss ootas meid Rohukülas koos kahe bussijuhiga - üks meie oma Mati ja teine noor muhulane Martin. Mõlemad kõrgliiga mehed. Matiga oleme ennegi sõitnud, Martin aga sulandus samuti kohe seltskonda ja temastki sai meie oma poiss.

Teekond kulges üle Rootsi ja Taani, nii et "raamiks" oli laevasõit. Teel aega ei viitnud, vaid lühikesed peatused bensukates, kerged eined ja jälle edasi. Ilusaid maastikke imetlesime läbi bussiakna. Taanit nägime suhteliselt vähe, sest päev jõudis kiiresti õhtusse. Sillad ületasime siiski valges, ka ühest küllaltki pikast tunnelist tuli läbi sõita.

Kohale jõudsime kesköö paiku meie aja järgi. Koguduse maja juures ootasid meid kohaliku koguduse liikmed. Toimus tutvumistseremoonia ja siis sõitsimegi laiali, peredesse.

Hommik algas koos peredega kohvilauas. See oli vist nii, et kus keelebarjäär ei takistanud, seal vesteldi mõnusalt ja tutvuti lähemalt, kus aga takistas, seal saadi ka vajalikul määral üksteisest aru, nagu hiljem selgus.

Kogunesime taas katedraali juures ja kui kõik olid kohal, loomulikult koos pererahvaga, sisenesime. Aga enne kirikusse astumist lõime eesruumis laulu lahti. Seda Johannese ettepanekul. Akustika oli vägev.

Vahemärkusena pisut Johannesest. Tema oli "peasüüdlane" selles, et meid Saksamaale kutsuti. Eelmisel sügisel käis ta väikese seltskonnaga Hiiumaal ja kuulis meid laulmas Kärdla kirikus. Sealsamas ta meile kutse esitaski.

Niisiis, sisenesime kirikusse. Johannes jagas selgitusi ja Aive - meie suurepärane giid ja tõlk, Saaremaa tüdruk - tõlkis omapoolsete vaimukate kommentaaridega ja kuna vaatamist oli rohkesti, kestis ekskursioon kirikus üpris kaua. Kirik ise - Püha Peetri Katedraal - on suurejooneline ehitis, esmakordselt mainitud ANNO 1134. Nooremad ja agaramad käisid ära ka tornis, mille kõrgus on 112 m ja kust avaneb suurepärane vaade linnale ja selle ümbrusele, viigidele ja holmidele. Üllatus, üllatus! Ennäh! Hiiumaa! Väike saareke, täpselt Hiiumaa kujuline. Läheduses jahisadam, mille kai ääres seisis ka paat, mis oli koopia Jeesuse paadist.

Seejärel piiblikeskus, kus sai  riietuda nunnaks, proovida oma osavust sule ja tindiga piibli ümberkirjutamises, spetsiaalse rulliga lehele trükkida ja tutvuda erinevate usunditega. Huvitav ja põnev.

Õhtul aga andsime poolteisetunnise kontserdi Kahleby kirikus, veidi maad Schleswigist eemal. Kirik oli puupüsti rahvast täis ja vastuvõtt ääretult soe. Nii head publikut annab otsida. Andsime veel kaks lisapala. Pärastised kommentaarid olid väga kiitvad. Inimesed tulid tänama ja eesti keele kohta öeldi et seda on hea kuulata, isegi kui tekstist aru ei saa. Aga Aive andis igast eestikeelsest laulust lühikokkuvõtte.

Järgmine päev. Hommikul turg ja kaubandustänav. Seda aega kasutas igaüks oma äranägemise järgi. siis aga väljasõit paadiga Haithabusse. Selles kandis tegutsesid vanasti viikingid. See aga avastati tänu muttidele, kes oma käikude rajamisel koos mullaga ka igasuguseid muid asju välja ajasid - näiteks iidvanu luutükke. Tublid mutid! Alustati väljakaevamistega ja leiti jäljed viikingite asulast. Nii rajatigi sinna viikingite küla, mida nüüd turistid uudistada saavad. Jälle palju põnevat!

Siis õhtusöök kogudusemajas ja õhtune kontsert-jumalateenistus Schleswigi katedraalis. Jälle rahvarohke, taas lisapala.

Ja viimane päev. Lühike hommikupalvus katedraalis ANNA lauluga. Seejärel aga sõitsime Moldeniti kirikusse. Väike armas maakirik, kus toimus pühapäevahommikune jumalateenistus, ristiti üks pisike armas tüdruk ja kuulati meie laule. Küllil tuli hea idee, anda tüdrukutirtsule ristimiskingitus, milleks oli Hiiumaa meistrite poolt valmistatud väike klaasist ingel. Lapse vanemad olid pisarateni liigutatud. Pärast jumalateenistust sõime lõunaks imemaitsvat sparglisuppi ja siis suundusime palverännakule, mille teemaks oli "Jagamine." Teekonna pikkus oli hinnanguliselt 4 - 5 km nelja vahepeatusega, kus räägiti jagamisest ja kus iga osaleja sai väikese meene.

Kokkuvõtteks: Nii palju ja nii mõnusat publikut ei ole meil vist kunagi olnud. Ainult naeratavad näod ja soojad sõnad. Igal pool olid kõik kohad täis ja istmeid otsiti juurde. Ilmselt oli kõvasti reklaami tehtud. Aga mitmed inimesed olid ka igal pool kohal. Kiidusõnu saime ka ühelt tuntud muusikakriitikult, kelle kohta öeldi, et tema juba "suusoojaks" midagi ei ütle.

Tagasiteele asusime samal õhtul. Sõitsime öö läbi ja päeval veetsime pisut aega Stockholmis. Kes käis Akvaariumis, kes Vaasa Muuseumis. Ja siis laevale. Õhtul laulsime karaoket ja pärast seda tegid tüdrukud kantri-tantsu, millega ka teised ühinesid ja püüdsid oma samme meie tüdrukute järgi sättida.

Aga Hilja! Tema oli "dokumentideta võõras linnas," nagu kunagi üks ansambel laulis. Tagasiteel kontrolliti Taani piiril dokumente. Olid pisut ärevad hetked. Mati ütles: "Siin on 15 lauljat." Aga kõik läks hästi. Kommentaar kõlas: "Ärge enam niimoodi tehke."

 

07. august 2016 - ANNA laulis Pühallepa muusikafestivalil oma kaunimaid laule. Esimest korda kõlas meie esituses Sirje Kaasiku "Missa brevis." Kuulajaid oli üsna rohkesti ja kontsert läks kenasti korda. Palju kauneid lilli ja tänusõnu. "Eestimaa palve" ajal olid lauljatelgi silmad vees. Mis seal rääkida! See laul läheb alati kõikidele südamesse. Piiskop Einar Soone kommentaar kõlas umbes nii: "Te tegite juba kõikidel südamed soojaks, mis meil siin enam teha on." Aga oli teha küll. Järgnes ju pidulik jumalateenistus oreli pühitsemisega. Esimest korda nägime Pühalepa kirikus koos nii palju vaimulikke. Ja meie orel kõlab ikka uhkelt küll, Sellel jumalateenistusel mängisid Ulla Krigul ja Rootsi Skövde koguduse organist - mees, kes aastaid seda orelit oma koguduses oli mänginud.

 

06. juuni 2016 - Eile käisime laulupeol. Õigemini küll laulu- ja tantsupeol. Meie oma pidu Kärdla kirikus ja lauluväljakul. Aitäh korraldajatele! Kõik oli hästi läbi mõeldud ja mõnusalt kokku pandud. Enne kirikukontsert, siis mälestushetked laulupeokivi juures, rongkäik lauluväljakule ja kontsert laululaval, kus kandev osa oli tantsukollektiividel, vahepaladeks aga üldtuntuntud ja armastatud ühendkoorilaulud. Tore oli!!!

Tõrvatilk meepotis on aga see, et Hiiumaal on koore nii väheks jäänud. Lauluväljakul osales vaid kolm koori - Kärdla kammerkoor, segakoor "Hiiula" ja Pühalepa kirikukoor "Anna" - hetkel Hiiumaa ainuke naiskoor. Ja mitte ühtegi meeskoori. Kui vanu laulupidude fotosid vaadata, siis on pilt hoopis teine. Lava on rahvast täis, mehi peaaegu niisama arvukalt kui naisi. Ka publiku osas on pilt teine. Aastaid tagasi oli kuulajaid-vaatajaid nii palju, nii et vahel oli raske istekohtagi leida, nüüd oli kuulajaskond üsna hõre. Kahju!

 

28. mai 2016 - Kevadkontsert sai siiski teoks, kuigi vahepeal oli selles osas tavatu vaikus. Siis tuli aga nagu välk selgest taevast - kontsert toimub! Ega midagi, tuli kiiresti reageerida. Kuna midagu uut õppida enam ei jõudnud - muud asjad ju ka päevakorral - siis läksime kergema vastupanu teed ja läksime kindla peale välja - Piret Ripsi "Hommikul", Alo Mattiiseni Proloog-epiloog "Väikesest merineitsist" ja iisraeli viis "Shalom" - nagu rahusoov maailmale praegusel äreval ajal.

Kontsert toimus seekord Suuremõisa pargis. Oli täitsa tore pidu. Kuna publik asetses esinemispaigast kõrgemal, oli kõigest toimuvast hea ülevaade. Pärast kontserti pakuti kringlit, mis oli veel ahjusoe, ja morssi. Enne kontserti oli aga huvilistel võimalus imetleda vastrenoveeritud Suuremõisa lossi sisemust. Tehtu on üsna muljetavaldav. Kohati on lausa ümber ehitatud, nii et on oht ära eksida.

 

15. mai 2016 - Reisiplaanid paigas, kavad koostamisel. Vahepaladeks veel muid asju. Täna laulsime Pühalepa kirikus 1.nelipüha missal, kus muuhulgas tulid esitusele kaks verivärsket laulu - rahvaluluseade "Aamen, au Isal olgu" ja Pekka Simojoe "Täida hinged, Püha Vaim" - niisama ilus nagu Simojoe laulud ikka on olnud.

Kirikus ei olegi enam hullult külm. Väljas on ju ilmad üsna suvised. Rahvastki oli kirikus veidi rohkem kui tavapäraselt

 

07. aprill 2016 - Sagimist on kuu alguses üsna palju. Uued laulud, uued plaanid. Eelmise aasta septembris saime kutse Saksamaale Schlesswig Holsteini ja nüüd käib tõsine reisi planeerimine, odavamate variantide leidmine ja väikest viisi ka saksa keele kiirkursus. Peab ju kavas külakostiks ka midagi saksakeelset laulma, paraku on meie naised koolis puha inglise keele õppijad olnud. Hull lugu, kui midagi valesti läheb! Aga küll me toime tuleme. Reis on planeeritud augustikuusse ja loodame et see ikka teoks saab.

 

27. märts 2016 - 1. ülestõusmispüha missal Pühalepa kirikus oli rahvast pisut rohkem kui tavaliselt. Kasutasime veidi teistsugust rivistust ja teises paigas. Vahel tuleb ju ka midagi uutmoodi teha ja olukorraga kohanduda, aga see vist ei olnud parim variant. Tuleb midagi muud välja mõelda või siis vanale truuks jääda..

 

14. märts 2016 - Emakeelepäeva kontsert Käinas. Ettepanek osaleda tuli Eesti Segakooride Liidult, kes kontserdi korraldas. Igatahes väga austav ettepanek ja muidugi olime meeleldi nõus. Ikkagi tore tunne laulda sellisel üritusel koos Eestimaa tippkooridega nagu seda on Eesti Rahvusringhäälingu Segakoor ja Pärnu segakoor "Endla." Kontsert oli väga tore ja kogu õhtu hästi korraldatud. Ka publikut oli rohkesti kokku tulnud.  Meie laulsime H.Jõgioja "Eestimaa palvet," mis on üks meie lemmikuid, ja P. Ripsi "Hommikul." Laulud võeti hästi vastu ja ise jäime ka rahule. Ka kontserdi lõpulaulu, "Proloog-epiloog" muusikalist "Väike merineitsi," laulsime koos teiste kooridega kaasa.

 

24. detsember 2015 - ANNA jõulukontsert täis kirikule. See oli eriline. Esimest korda laulsime oma kirikus päris oreli saatel. Lisaks veel saime viimaseks lauluks - A. Adamii "Jõuluöö" - meessolisti. See oli Hendrik Üksvärav. Meeldiv üllatus kõikidele. Üllatus ka koorile. See koostöö sündis kontserdieelses proovis.

Kontserdile järgnes jõuluõhtu jumalateenistus, orel toetamas koguduselaulu. Kõik oli ilus. Algas viimane laul - "Oh sa õnnistav." Ja siis arvas orel, et aitab küll, aeg on puhata ja hakkas madalal jorinal protestima, et mis te mind piinate, mina enam ei taha. Aga kogudus oli tubli ja ületas kõik ootused, nii et lõpulaul kõlas ikkagi vägevalt ka ilma orelita. Eks näis, mis edasi saab.

 

15. detsember 2015 - Advendikontsert Viskoosa Tervisekeskuses. Hoopis teine asi kui viimati Kärdlas. Kõige menukamaks lauluks sai iisraeli laul "Shalom"- see läks kordamisele. Ja jälle suuretes kogustes komme.

Pühalepa kirikus aga ei ole aasta viimasel veerandil kunagi nii palju rahvast käinud kui tänavu. Esimene kontsert oreli saatel oli 11. detsembril. Laulis ansambel AMABILE. Otse suurepärane!

13. detsemberil laulis aga oreli saatel segakoor Hiiula. Koorikontserdile järgnes missa - esimest korda üle aastakümnete oreliga. Ja 17. detsembril tuleb Suuremõisa õpilastele jõuluteenistus.

 

09. detsember 2015 - Kärdla kirikukoori juubelikontsert Kärdla kirikus. Meile täielik katastroof. Mitu lauljat pooltõbised ja dirigent täiesti tõbine. Teised koorid olid ikka tublid, aga endast seekord rääkida ei taha. "Ei kommentaari!"  - nagu kunagi riigikogus.

 

06. detsember 2015 - Advendikontsert Hellamaa perekeskuses. Kuulajaid oli rohkesti, vastuvõtt soe. Vahepeal väike kohvipaus. Kontserdi lõppedes tänusõnad ja suur kommikott.

Aga Pühalepa kirikus on orel juba tükk aega tagasi püsti, võidukaare kõrval kenasti kokku saanud ja kõlab ilusasti. Kuidas ta meie kliimas hakkama saab, eks see selgub mõna aja jooksul. Tuli ju soojast köetud ruumist, umbes nagu troopikast Põhjanabale.

 

1. november 2o15- Käisime oktoobrikuu viimastel päevadel väikese delegatsiooniga Rootsis Skövdes, kus kohalik organist andis meile vägeva lühikontserdi. See oli omaette elamus. Siis tegime pilte ja laulsime oreli saatel ühe rootsi kirikulaulu ja meie "Mu süda, ärka üles."  Samal õhtul alustas orelimeister Olev Kents koos abilisega oreli mahavõtmist ja hetkel on vana Pühalepa kirik otsast otsani orelit täis - sõna otseses mõttes. Millal see kõik ühte kohta kokku saab? Lubati, et koos häälestusega läheb umbes kuu. No mis see kuu aega enam oodata on! Aastakümnete järel!

 

11. oktoober 2015 - Lõikustänupüha missa Pühalepa kirikus. Kõlasid tänu- ja kiituselaulud Loojale. Pärast missat oli kaetud kohvilaud koduste küpsetistega. Just nii nagu igal aastal.

 

Uudispomm! - Me saame oreli! See on nüüd kindel ja täiesti ootamatult sülle sadanud. Üks Rootsi kogudus annab ära. Panime kohe kõik rattad käima ja kuigi enne meid oli juba üsna mitu avaldust, otsustas Eesti Kirikumuusika Liit meie kasuks. Kuu lõpul läheme toome ära. Aitäh Kristel ja Hendrik Üksväravatele, kes pakkumiskuulutust õigel ajal nägid ja kohe reageerisid!

 

08. oktoober 2015 - Hiiumaal toimusid Eesti muusikaõpetajate sügispäevad, avamine Pühalepa kirikus. Kõned ja kontsert. Esinesid Suuremõisa Põhikooli õpilased ja ka ANNA. Esinemine nii respektaabli publiku ees ajas pisut närvi, seda enam, et koori koosseis oli pisut väiksem - oli ju tööpäev ja kõik ei saa ju keset tööpäeva kusagile mujale minna - ja peale selle oli sügisene rõskus mõnele kurgule ka oma pitseri vajutanud. Kuna tervituskontserti läbivaks muusikaliseks motiiviks oli Pühalepa viisi "Mu süda ärka üles" algusfraas, siis saigi see meie alguslauluks, lisaks veel paar rahvalulu. Publik oli soe ja sõbralik. Kirikupinkidest vastu naeratavad näod andsid kindlustunde ja kuigi me just oma parimas vormis ei olnud, kõige hullemini ei länudki.

 

13. september 2015 - Kärdla kirikus olid külalised Saksamaalt - üks väike pillimeeste grupp. Nende kava oli kokku vist umbes pooletunnine, niisiis oli nende sooviks, et kontserdil osaleksid ka Hiiumaa koorid. Nii sattusime sinna meiegi.
Kuna meie plaan korraldada Pühalepa kirikus koos teiste Hiiumaaa kooridega korralik  Maarjalaulude kontsert oli  luhtunud, sest teised koorid hüppasid alt ära, siis kandis meie blokk sellel kontserdil nime "Laulud Maarjale." Laulsime viis  Neitsi Maarjale pühendatud laulu erinevatelt autoritelt nii Eestist kui mujalt maailmast. Ja oh imet! Teenisime ära kutse Saksamaale - Schlesswig Holsteini. Reis saab teoks tõenäoliselt järgmisel aastal.

 

08. - 09. august 2015 - Suvepuhkus selleks korraks jälle läbi ja töö jätkub täie auruga. Ühe päevaga kaks esinemist. Suuremõisa Põhikool pidas oma juubelit. Laulsime kolm laulu, nendest ühe - Kadri Hundi "Üksteist peab hoidma" - koos lastekooriga, kelle hulgas seekord laulsid ka kooli vilistlased, kellega me varemgi koos olema laulnud. Kõlas uhkelt ja võimsalt. Pärast kontserti oli veel rõõmsaid kohtumisi ja siis kiirustasime Kassari kabelisse, kus laulsime sarjas "Kolm risti Kassari kohal. Kirik oli rahvast täis ja vastuvõtt suurepärane. Pärast võtsime vastu tänusõnu, nende seas ka ühelt Soome vaimulikult, kes koos oma abikaasaga kontserdil viibis. Ja küll on maailm ikka väike! Kohe tuli vastukaja ka Soomest meie Nurmo sõpradelt. Selgus, et too abielupaar olid nende tuttavad.

Järgmisel päeval oli Lauritsapäeva missa Pühalepa kirikus. Kuna tegemist oli ikka kiriku 760. juubeliga, siis oleks võinud rahvast küll rohkem olla. Aga laulsime rohkem kui tavaliselt - juubelimissale vääriliselt. Meie oma kihelkonna viis "Mu süda, ärka üles", eesti rhvl. "Ma annan oma südame," rahvakoraal "Au kiitus olgu igavest," P. Ripsi "Sanctus," T. Terase Õnnistussõnad  ja Maarjamaa aasta puhul A. Pärdi "Bogoroditse Djevo," ning ühe tundmatu autori "Salve Regina."

 

Juuli 2015 - Tartu vaimulik laulupidu - jälle ülivõrdes. Sõitsime Hiiumaalt poole üheksase praamiga üle. Teel Tartusse (mis koht see nüüd oligi?) tegime ühe peatuse. Seal müüdi tee pervel aedmaasikaid. Oi, kui magusad maasikad need olid! Jõudsime kohale paraja ajavaruga, et end ööbimiskohas (Katoliku koolis) sisse seada ja õigeks ajaks lauluväljakule jõuda. Kool on üsna lähedal lauluväljakule, nii et probleemi ei olnud. Proovipäev möödus töiselt Õhtul veedeti aega linnas ringi vaadates. Järgmisel hommikul mängiti kogu pidu tervikuna veel läbi. Siis rahvariided selga ja Toomemäele rongkäiguks kogunema. Ilm oli ilus ja meeleolu kõikidel hea. Tartus on meeldiv see, et kõik on ühes kohas - esinemispaik, toitlustamine ja kõik muu vajalik. Ei ole ka liiga suuri rahvamasse. Kõik on rahulik ja kena. Õhtul olime siiski parajalt väsinud, see aga ei takistanud noorematel veel õhtul väljas käia ja peale selle väike laulupidu korraldada. Et kärdla kirikukoor ööbis samas paigas ja selles kooris laulavad ka Ene kolm väga musikaalset venda, siis kujunes meie õhtu väga meeleolukaks. Poisid mängisid ja laulsid, naised laulsid kaasa ja lõpuks õpiti selgeks kreeklaste sõõrtants "Sertaki." Kantritants oli meie tüdrukutel juba enne "käpas," ei - "jalas" ikka. Nii et nüüd on meil hoopis laulu- ja tantsutrupp ANNA.

 

Juuni 2015 -  Laulupeo eelproov läks hästi. Tundus, et meiega jäädi rahule. Enne ühendkooride proovi jäi aga palju aega üle. Kasutasime selle poodide "kammimiseks", jõudsime käia ka keha kinnitamas ja kohvi joomas. Mõnusad kohvikud seal Kuressaares.

Osalesime koos Kärdla kirikukooriga Võidupüha jumalateenistusel Kärdla kirikus. Kirik oli rahvast täis, teenistus ilus. Pärast teenistust aga soovisid meie kirikuisad teha koos lauljatega ühine foto. Nii me siis seisime seal Eesti Vabariigi lipuga, mis kingiti Kärdla kirikule. Nii palju rahvast ei ole Kärdla tänavatel vist veel kunagi varem olnud kui sel päeval. Tänavad olid täis pargitud autosid ja  seepärast olid igal pool liiklusummikud. Linnast välja pääsemine oli tõsine katsumus. Kõik tahtsid ju paraadi näha.

Kuu lõpus oli Pühalepas kalmistupüha. Sel korral läks see ilma vihmata. See-eest oli meil aga apsakaid. Suurim apsakas oli see, et "Imeline arm" läks terve tertsi kõrgemalt. Sopranitel tõsine katsumus. Kuulajad ütlesid hiljem, et nemad ei saanud midagi aru. No mis nad ikka pidid ütlema! Viisakad inimesed. Pole hullu! Isegi Ernesaks olevat kunagi ühe laulu RAM'ile tertsi võrra kõrgemalt kätte andnud.

 

Mai, juuni 2015  - Kevadkontsert oli tore, ilm ilus, kuigi veidi tuuline, tantsud meeleolukad, laulud ka. Pühendasime oma etteaste muusika-aastale ja valisime kavagi vastavalt sellele - muusika looduses ja lapse kasvamine laulikuks ("Lindude laul," V. Tormise "Lauliku lapsepõli" (Kui ma olli väikokõnõ) ja "Kui mina hakkan laulemaie.") Jänni ei jäänud.

 

Aprill, mai 2015 - Ikka tavatult vaikne. Ainult kaasateenimised Pühalepa kirikus 1. ülestõusmispühal ja 1. nelipühal. Õpime usinasti Tartu vaimuliku laulupeo kava ja valmistume ka Pühalepa valla kevadkontserdiks, mis toimub kuu lõpul Soeras. Aga juba juuni alguses tuleb sõita Kuressaarde, kus toimub Tartu laulupeo eelproov.

 

Märts 2015 - Juba kevad käes, vähemalt ilma poolest. Ja uudis on see, et uudiseid ei olegi. Olematu talv on olnud vaikne ja möödunud rahulikus kulgemises nädalast nädalasse. Pärast möödunud aasta ülisuurt aktiivsust – üldlaulupidu ja kõik sellega seonduv ning muidugi ka toredad välisreisid – ongi hea mõnda aega vähe rahulikumalt võtta. Isegi ühtegi ülesastumist ei ole selle aasta sees veel olnud, kui välja arvata üks matus.

Sügisest peale teeme proove Hellamaa Perekeskuses, kus meile lahkesti ulualust anti, kui Suuremõisa loss remonti läks.  Ja kui väljas juba nii soe on, et ka iidse Pühalepa kiriku sisemus soojemaks läheb, siis kolime proovidega kirikusse nagu seda igal suvel oleme teinud.  Aga aprillikuust alates läheb elu jälle tavalist rada pidi. Kõige kiiremad ajad on suvel ja sügisel kuni jõuludeni.

 

28. detsember 2014 - Jõulud mööda ja nüüd võib jõululaulude kausta puhkama panna. Nagu jõulude ajal ikka, oli Pühalepa kirik rahvast täis. Kontsert läks hästi ja sellele järgnenud jumalateenistus oli ilus ja südamlik. Kõik läks just nii nagu eelnevalt soovisime - lumi tuli maha ja tõigi valged jõulud, ilm oli mõnusalt vaikne ja vaid väheste külmakraadidega. Kirik ei olnudki külm. Tore, et oli kuulda ka meeshääli kaasa laulmas! Ja ka pärastised kiidusõnad tegid südame soojaks.

 

15. detsember 2014 -  Advendikontsert Hellamaa Perekeskuses läks korda, saal oli rahvast täis, kuigi kontsert toimus keset päeva. Publik soe ja vastuvõtlik. Lapsed esitasid toredaid vahelugemisi ja kontserdi lõppedes võtsime vastu tänusõnu. Kuum kohv oli ka täiesti omal kohal. Hellamaa rahvas on alati tore olnud.

 

11. detsember 2014 - Suure rutuga lähevad uudised hapuks. Ega neid küll eriti olegi. Aasta on olnud tihe, seepärast oleme veidi aja maha võtnud. Päevakorral on aga advendi- ja jõululalud. Esimesel advendil osalesime jumalateenistusel Hilleste palvemajas. Oli ilus südamlik teenistus, meeldiv algus advendiajale. 

 Üks täismahuline advendikontsert siiski tuleb - Hellamaa Perekeskuses, juba eeloleval pühapäeval. 

Jõulukontsert toimub nii nagu alati, pool tundi enne jõuluõhtu jumalateenistust Pühalepa kirikus. Kavas meie kõige kaunimad jõululaulud. Loodame, et meile antakse ka ilus jõuluilm, soe ja tuuletu. Aga veidi lund ei teeks ju üldse paha.  Kes kavatseb tulla, pangu end siiski soojemalt riidesse. 

 

20. november 2014 - Eile tähistas Kärdla naiskoor HELIKO oma 70.-ndat juubelit, kus osalesid pea kõik Hiiumaa koorid. Oli nagu väike laulupidu, palju ilusaid laule, iga koor omanäoline, vahepaladeks meeleolukad rahvatantsud, õnnitlused ja lõpuks tõeliselt võimas ühendkoor. Meil oli täiesti uus kogemus. Ei teagi enam, kellele tuli idee teha oma lauludest väike popurrii. Oli see Ene? Tuli tükk vaeva näha, et see korralikult kokku saada. Aga asja sai, oli üsna menukas.

Üldkokkuvõttes ei olegi vist viimaste aastate jooksul nii ilusat õhtut olnud. Suur aitäh korraldajatele! Saal oli rahvast täis, publik oli otse suurepärne, palju aplausi, ja kontserdi lõppedes oli ka kiidusõnu palju. Kõik jäid rahule.

Nii et HELIKO siis 70! Meie oma 22 aastaga nende kõrval alles plikaeas. Annab rügada! 

Aasta lõpuni on nüüd kiire-kiire-kiire. Esimesel advendil aga laulame Hilleste palvemajas advendilaule.

 

 12 oktoober 2014 - Laulsime lõikustänupüha missal Pühalepa kirikus. Mitte  üleval orelirõdul ega kooriruumis, vaid kirikupinkidel, koguduse hulgas. Meil on kolm uut lauljat ja kitsasse ruumi ei taha enam ära mahtuda. Ega meie kirikus suurt vahet ole - akustika on hea ja igal pool kõlab

Tartu laulupeo laulikud on käes ja uute laulude õppimine läheb kohe lahti. Sel aastal ei olegi olnud aega uusi vaimulikke laule õppida, nüüd saab aga sellele keskenduda.

 

 16. september 2014 - Nüüd on see siis tehtud. Sankt Peterburgis käidud, palju kauneid paiku nähtud, teadmisi juurde saadud...

Sõitsime välja varahommikuse praamiga 11.septembril. Kõik sujus kenasti, ka piiril ei olnud probleeme. Enne sihtpunkti (Peterburi Jaani kirik) jõudmist põikasime läbi veel Peterhofist ja Kroonlinnast. Esimesed muljed olid suurepärased. Kahju ainult, et pool tunnikest varem ei jõudnud, sest enne kui me pargist lahkusime, lõpetasid purskkaevud üksteise järel oma töö. Parima jõudsime aga alguses ära näha. Kroonlinn aga üllatas, ei osanud ette kujutada, et see nii põnev oli. Merekirik jättis väga sügava mulje. Oli just õhtuse jumalateenistuse aeg. Vapustav koor, vapustav akustika ja imekaunis kirik. Kes tahtis, sai süüdata mälestus- või palveküünlad. Veel nägime maja, kus oli elanud meie Koidulaulik - Lydia Koidula. Muljet avaldasid käsitsikaevatud "Suur Kanjon" ja ühendustee Kroonlinna ja mandri vahel. Ja hilisõhtune linn oma tuledesäras. 

Ööbisime Jaani kiriku hotellis. Teenindus oli hea, voodid mugavad, hommikueine piisav ja asukohtki hea, nagu hiljem selgus - just paras maa jalutuskäiguks Neeva äärde.

Teine päev - Ermitaaž, kirikud, täis ajalugu ja kunsti. Palju kulda-karda. Väga huvitav, üksjagu aga üsna väsitav. Lisaks veel  Peeter-Pauli kindlus ja minilinn, mis olevat ainulaadne kogu maailmas. Seal nende pisikeste ajalooliste ehitiste juures tekkis Gulliveri tunne, ainult  et tillukesi inimesi ei olnud. Õhtuks olime kõik üliväsinud, kuid ega puhkama kohe ei saanud, sest järgmisel päeval oli ju kontsert ja tuli teha korralik proov. Vaid tunnikese saime enne proovi puhata. ja juhtus see, mida kartsime. Proov läks kehvasti, mis tegi väääga murelikuks. Lohutasime end vana tõega, et peaproov peabki kehvasti minema, siis võtavad kontserdil kõik ennast kokku. Ja nii oligi!

Kolmas päev - Hommikul veel Jussupovite palee, seejärel pisike puhkus, siis kostüümid selga, hääled lahti ja ootasime oma kolme kella. Majasisesest telekast oli näha, et rahvast pisitasa kogunes ja kui oli aeg lavale astuda, oli publikut üsna rohkesti. Kõik läks hästi. Kava võeti soojalt vastu, aplaus oli tugev, "Ood armastusele" järel ei tahtnd aplaus lõppeda, kordama siiski ei hakanud, sest pool kava vokaalselt kõige nõudlikemate lauludega oli veel ees. Lõpuks laulsime aga lisapala. Jäime ise ka rahule. Peale kontserti veel vestlused mõne kohaliku inimesega. Üks proua kinkis meile terve vihiku AVE MARIA-sid (kokku seitse) ja kohaliku emade koori (MAMA CHOIR) dirigent Tatjana Jeršova laulis meile niisuguse kiidulaulu, et hoia ja keela. Tal olid pooled laulud kavast alla joonitud, kõige rohkem aga olevat talle meeldinud J.Crügeri 'Cantate Domino' ja Kadri Hundi 'Mu mano tulge latse."

Tunnike puhkust, siis shopping - suveniirid, apteegid ja ülimaitsev vene vorst. Poed olid kaupa täis - ei mingit märki mingist surutisest. Inimesed sõbralikud. Õhtul aga ootas meid äärmiselt elamuslik õhtusöök vene folklooriansambliga. No see oli tõeliselt lahe.

Ega päev sellega veel lõppenud. Öösel jalutasime Neeva äärde. et näha sildade ülestõstmist. Üks kalamees loopis kella ühe ajal õnge, ei tea, kas ta midagi ka sai? Sillad tõsteti üles umbes kell pool kaks ja kohe hakkasid jõel kurseerima suured laevad. Teisel pool jõge peegeldusid vees tuledesäras majad. Öö oli küll veidi jahedavõitu, aga leidsime, et öine linn on vähemalt niisama ilus kui päeval, igatahes väga romantiline.

Neljas päev - Tsarskoje Selo, Katariina palee ilusa pargiga ja jälle palju kulda-karda. Lossi väravas tervitasid külastajaid suurte vurrudega tsaariarmee mundris puhkpillimängijad 'Väikeste luikede tantsuga'.Ega see polegi nii kerge üheaegselt tantsida ja mängida, aga neil tuli see hästi välja. Oli väga naljakas.

Katarina sauna puhkeruumis aga veel üks üllatus. Viis noormeest laulsid vene rahvalaulu 'Oi po nad Volgoi,  see oli nii ilus, et võttis silmad märjaks. Oli väga ilusaks punktiks kogu programmile.

Siis veel mõned suveniirid, et ikka sugulastele-sõpradele ka midagi viia oleks, ja asusimegi koduteele. Korraks jäime ühes väiksemas keskuses liiklusummikusse, sest seal oli mingite valimiste puhul midagi rahvapeo taolist. Edasi kulges aga kõik jälle ilusasti. Piiril probleemideta. Tallinna ja Haapsalu vahel oli maapinnal udu, mis vaikselt voogas, oli tunne, et sõidame keset järve, "veest" paistsid üksikud puu ja põõsad. Taevaserv aga hõõgus ehapunast. Kaunis! Jõudsime ilusasti viimasele praamile.

Kõikide meelest oli see üks väga tore reis, mis kauaks meelde jääb. Sankt Peterburg väärib täielikult Vene kultuuripealinna tiitlit

 

Juuli - august 2014 - Erakordne suvi, puhkasime tervelt kuu aega. Kes kasutas maksimaalselt päikeselisi kuumi päevi, kes otsis varjulisemaid paiku. Ja nüüd jälle proovid, proovid, proovid. Ees ootab Sankt Peterburg. Kava on koos. Kuna on aga uusi lauljaid, siis tuleb lihtsalt veidi rohkem tööd teha. Ainult kuu ongi jäänud.

 

13. juuli 2014 - Eile laulsime Kärdla käsitöölaadal mitte just oma tavalist repertuaari, vaid rahvalikke laule ja ka mõned laulud laulupeo repertuaarist. Rahvast oli rohkesti + üks koer, kes hakkas väga valjuhäälselt laulmises osalema, kui olime just lõpetanud 'Oh laula ja hõiska.' See oli küll tõeline hõiskamine selle kutsu poolt. Ootasime veidi, et ta rahuneks, kui seda ei juhtunud, alustasime järgmist laulu ja siis ta vait jäigi. Rohkem teda kuulda ei olnud, küllap perenaine ta veidi kaugemale viis või suutis lihtsalt maha rahustada. Müüsime laadal ka oma käsitöid, et koguda veidi raha Peterburgi  reisi jaoks. Pisut ikka lisa saime, oli ka heldeid annetajaid, suured tänud nendele.

 

07. juuli 2014 - Laulupidu on läbi. Palju toredaid elamusi ja emotsioone. Ei tea, kas keegi tahaks vahetada endale elukogenumaid jalgu. Meil on neid üsna mitu paari pakkuda. Tööandjad ju ikka palkavad endale kogenud tööjõudu. Jalad kuuluvad ju ka tööjõu hulka. vahetaksime hea meelega nooremate vastu, me võiksime neid noori utsitada küll. Järgmise peo ajal saaks siis tuleristsed ja seejärel võiks jälle kellelegi üle anda.

Aga pidu oli vist küll kõigi aegade ilusaim. Kui laupäeva õhtul lauluväljakult oma ööbimispaika jalutasime, kuulsime, kuidas meie selja taga ühed välismaalased vaimustunult arutasid, kuidas selline asi üldse võimalik on. Et nad ei oleks seda iial osanud ette kujutada, kui nüüd oma silmaga poleks näinud. 

Meil oli pikk tee astuda. Esimene puhkus oli Kadrioru pargis, kuskil poole pargi peal pingil - mõnus oli seal jalgu kõlgutada. Teine puhkus luigetiigi ääres, kus imetlesime tulede peegeldust veel. Luiged magasid, neid polnud näha. normaalsed inimesed ju magavad öösel. Luik on ka inimene. Siis ühinesime jälle teiste astujatega. Varsti olid aga kõik teised juba ära keeranud, meie aina astusime. Kuskil tulid vastu ühed noormehed. "Näe, nunnad tulevad!" - "Ise olete nunnad!" Ei tea, kus nad on näinud punaste seelikutega nunnasid? Täitsa tolad! Vana raadiomaja ees pargis tantsisid ühed noored Kaera-Jaani - ilma muusikata - me siis tegime nendele tantsumuusikat. Viimane peatus oli 'Olümpia' ees. Seal rinnatisel istudes laulsime oma jalgadele kiigelaulu. Ja siis lõpuks! Elagu südalinna gümnaasium. Kodu. kas võtad mind vastu?

Küll meid toideti seal hästi! Kõik need neli päeva. Kiitus kokkadele!

Teisel päeval ka palju ilusaid muljeid, rõõmsaid kohtumisi ja lõbusaid seiku. Kõik naeratavad ka siis, kui keegi kogemata müksab  või varvastele astub. Diana juurde astus keegi mees, haaras ümbert kinni ja hüüdis: "Tere! Sina ka siin! Kuidas sa siis nüüd elad ja kus sa praegu elad" - "Suuremõisas" - "Ah Suuremõisas, ma tean seda kohta küll, seal on need muusikafestivalid. Kuule, sa vist ei tunne mind." - "Ei tunne vist jah." - "Ega ma sind ka ei tunne."

Jälle ilus päev, ilus kontsert ja südamlikud hetked. Ilus lõpp ja seejärel kojumarss. Jõudsime kohale mitte kõige viimastena. Bussid tulid ette täpselt samal ajal kui meie, nii et me olime vääääga tublid. Praam ootas meid ka ilusasti ära ja Hiiumaa oli kenasti ikka omal kohal.

 

22. juuni2014- Anna laulis Pühalepa kalmistupäeval lausvihmas. Esimest korda koori ajaloos laulsime nii vesises keskkonnas. Oli üsna omapärane kogemus. Kui kodust väljudes veel päike paistis ja oli paljutõotavalt soe, siis muudatus oli üsna kiire. Äkki oli taevas pilves ja tibutas parajat seenevihma, varsti aga lausa kallas. Hea, et tuult ei olnud. Hääled jäid lahti laulmata, istusime autodes ja vaatasime, kuidas üksikud kohale tulnud inimesed peale kalmudele lillede asetamist ja küünalde süütamist pooljoostes lahkusid. Siiski mitte kõik, mõned jäid. Mälestusteenistus algas ettenähtud ajal. Koor alustas laulmist, kuulajaid oli umbes niisama palju kui lauljaid. Vaatamata vihmale oli ilus teenistus. 

Keset kalmistut kasvava suure kase all asetsevas sipelgapesas valitses tavatu vaikus. Mitte ükski metsakuklane ei tulnud meid kiusama. See oli vihmase ilma plusspunktiks. Tavaliselt on nii üks kui teine ikka mõne sipelga kojugi kaasa viinud, sest kalmistupüha jumalateenistuse paik on just selle suure kase lähedal. 

 

22. mai 2014- Eelproovide karussell lõpuks läbi, oleme pääsenud laulupeole. Tallinn, siit me tuleme! Ükskõik, kellega kokku juhtud, kõik tunnevad huvi ja õnnitlevad peole pääsemise puhul. Muidugi ikka kiidetakse meid, ise ka kiidame. Nüüd siis nädalake, õigemini küll peaaegu kaks, puhkepausi ja läheb jälle lahti. Enne laulupidu tulevad ju veel nelipühad ja kalmistupüha. Vaja on ära õppida ka midagi uut vaimuliku repertuaari täiendamiseks. 2015 aasta vaimuliku laulupeo laulikud on valmis ja sügisel algab uus karussell nende õppimisega, enne tuleb aga tegelda veel Peterburi kavaga. Uus karussell on ootamas.

 

20. aprill 2014 - Laulupeo teine eelproov läks pisut kehvemini kui esimene. Ettelauldavad laulud repertuaari raskeimad, mõned naised olid häälest ära, üks haige ja dirigentki pooltõbine. Ega süü või hulkuma jääda! Aga oleks võinud ju hulleminigi minna, eriti kui arvestada seda, et eelnevalt oli tükk tegemist ka Rootsi kava harjutamisega ja omad laulud veel kirikupühadel. Kahju, et sel laulupeol ei ole ühtegi vaimulikku laulu, mis ka meie põhirepertuaari võiks jääda.

 

31. märts 2014 - Eile jõudsime Rootsist tagasi koju, meeled muljeist pungil. Koos sõiduga kestis reis ühtekokku neli päeva, 27 - 30. 03. Meid võttis vastu Norrköppingi õpetajate koor. Andsime nendega ühise kontserdi Hemgardenis ehk meie mõistes seltsimajas. Saali akustika oli huvitavalt omapärane. kuid üsna hea. Lõuna söödud, saaliproov tehtud, siirdusime kõrvalmajja, kus parajasti oli oma lugusid harjutamas pensionäridest koosnev tsitrimängijate ansambel. Olime küll juba teada saanud, et nad meiega seal kohtuda tahavad, kuid see, mis järgnes, oli ikkagi üllatus. Kusjuures ääretult meeldiv ja põnev. Meilegi olid pillid valmis pandud, nii et "igaühel oma pill" ja kohalike pillimeeste valvsa kuid sõbraliku pilgu all saime oma esimese tsitrimängu õppetunni. Tore oli! Tegime mitu lugu, saime ka kaasa laulda. Kaks laulu olid meile täiesti tuttavate viisidega, nemad laulsid rootsi keeles, meie eesti keeles, nende sõnad oli vaimulikud, meil aga mitte. Üks oli "Kalle Kusta" ja teine vene rahvalaul "Tasa heliseb kelluke väljal." Siis tahtsid nad kuulda meilt ühte väga eestilikku lugu, mida kõik Eestis oskavad. Laulsime "Ei saa mitte vaiki olla" ja mitmed olid pisarais. See oli üks ütlemata meeldiv kohtumine.

Kuna kontserdini oli veel paar tunnikest aega, siis oli meil hea võimalus tutvuda linnaga. Suures Rootsi riigis võib trammi näha vaid kolme linna tänavail ja üks nendest linnadest ongi Norrköpping. Ka see oli meile üllatus. Linn on tegelikult üsna suur ja päris ilus. Ka ilm oli täiesti kevadiselt soe, palju õitsvaid lilli ja puid. Oli see nüüd mandlipuu või midagi muud?

Õhtune kontsert läks hästi, publik oli tore  - osa nendest kohalikud eestlased - ja vastuvõtt oli väga soe. Kuulsime palju tänusõnu ja mõnedega sai ka üsna pikalt juttu puhutud. Pärast kontserti istusime kohaliku kooriga ühises lauas, kus pakuti maitsvat õhtueinet ja vestlus käis nii rootsi kui eesti keeles, sekka ka pisut inglise keelt. Rootsi keele oskajaid on meil ju ainult kaks. Muidugi ei puudunud ka laul. Järgmisel aastal ootame neid aga Hiiumaale. 

Ööbisime peredes ja jälle oli kõik ülivõrdes. Kui laupäeva hommikul Stockholmi poole sõitma hakkasime, saime teele kaasa veel suure-suure termosetäie kohvi ja maitsvaid küpsetisi.

Stockholmis saime kõrgelt kaldapealselt linna panoraami imetleda, siis jalutasime mööda vanalinna kitsaid tänavaid, kus nägime ilusaid vanu maju ja kirikuid ning jälgisime vahtkonnavahetust kuningalossi juures. Kõige huvilisemad jõudsid ka lossi juurde kuuluvas muuseumis ära käia. Ja kui me siis enne sadamasse sõitu bussi juurde kogunesime, olime kõik ühisel arvamusel, et Stockholm on ikka üks väga ilus linn. 

Laeva peal vaatasime šõud, võtsime osa muusikamängust - oi, oi, oi, kui ilusasti mängujuht laulis!, eriti F. Sinatra ja L. Armstrongi laule - kananahk tuli ihule - ja siis palus ta keset laulu meie Pille tantsutuurile. Nii minnes kui ka tulles noppisid meie naised üksteise järel igasuguseid võite. Marina ostis pileti ühele väikesele tüdrukule. See pilet sai koguni peavõidu - reisivautšeri, sama pileti konts sai aga veel teisegi võidu. Üks väike tüdruk sai väga õnnelikuks ja küllap tema vanemadki. Muidugi käisid nad pärast loosimist Marinat tänamas.

Ja üllatus, üllatus! Juba on plaanis uus reis, seekord Sankt Peterburgi, juba sügisel. See otsustati bussis käigu pealt ja juba on kinni pandud ka kontserdi aeg ja öömaja. Suur osa selles otsustuses oli meie bussijuhil Tiidul.

 

25. märts 2014 - Kärdla kirikus oli õhtupalvus küüditamisohvrite mälestuseks. Küünlad, palved, laulud. Anna laulis neli laulu - P. Ripsi "Mu süda usub õnne", A. Topmani "Reekviem", H. Jõgioja "Eestimaa palve" ja P. Rips "Ma tõusen tuhast." Palvuse lõppedes viidi põlevad küünlad kiriku ees istuva skulptuuri - koju naasnud sõdurpoisi - jalge ette.

 

16. märts 2014 - laululaager Paladel. mida võib pidada täiesti kordaläinuks. Päev otsa tõhusat tööd kolme töösoleva kavaga. 

 

20. veebruaril 2014 tähistati Kärdlas rahvusvahelist giidide päeva. Sel puhul olid Hiiumaa giidid kokku tulnud Hiiumaa Muuseumis ehk - nagu hiidlased ütlevad - Pikas Majas. Päeva lõpetuseks esines Anna enamasti giididest koosnevale publikule väikese kontserdiga. Arvestades ka lähenevat vabariigi aastapäeva olid kavas valdavalt eesti autorite laulud läbi aegade ja ka rahvalaulutöötlused. Hea oli laulda nii suurepärase akustikaga saalis nii vastuvõtlikule ja tänulikule publikule. Kontserdi lõppedes ütles muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo: "Teatakse, et inglid on ikka mehed, kuid nüüd võib öelda, et ka naised võivad inglid olla, kui selliste inglihäältega lauldakse."

Märtsikuu lõpul sõidame aga Rootsi. Loodame ka sealsele publikule inglitena mõjuda.

 

12. veebruaril 2014 osalesime esimesel laulupeo eelproovil, kus teenisime ettelaulmisega 7,5 punkti.  

 

24. detsembril enne jõuluõhtust jumalateenistust Pühalepa kirikus laulis Anna poole tunni jooksul oma kaunimaid jõululaule, nii nagu see juba mitmeid aastaid traditsiooniks on olnud. Kavas oli Ene-Mai Salumäe, Urmas Sisaski, Ester Mäe, George-Friedrich Händeli, Charles Gounod', Adolphe Adami jt. muusikat. Vaatamata vihmale ja tugevale tuulele oli kuulama tulnud ligi sada inimest ja kuigi kirik oli talviselt külmavõitu, lõid jõululaulud kuuselõhnalise kiriku küünaldesäras sooja ja südamliku õhkkonna. 

 

12. detsembril toimus Kärdla kirikus Hiiumaa kooride advendikontsert. Osalesid segakoor HIIULA Sirje Lillo juhatusel, Kärdla kiriku kammerkoor Kristiina Harjaku juhatusel, Kärdla kammerkoor Raili Schultsi juhatusel ja Pühalepa kirikukoor ANNA Helle Nittimi juhatusel. Iga koor esitas eraldi kaks laulu, lisaks lauldi koos kuulajatega tuntud advendi- ja jõululaule ning eriti kaunilt kõlas lõpulauluna ühendkoorilt "Püha öö." Taas kord üks meeldejääv õhtutund jõululauludes.

 

 

Kohtla-Järvel
Anna 20. juubel
Laulupeol
Ahvenamaal
Soomes